ADM Interactive - Best Internet: kodulehe sisustrateegia. Hendrek Kraavi

ADM-i strateeg Hendrek Kraavi räägib Best-Internetil veebikeskkonna sisu strateegia loomisest. Kodulehe kvaliteetsel sisul on ettevõtte jaoks suur väärtus.  Sisu on tihti oluliselt rohkem väärt, kui veebi tehniline rakendus – mõelge, kui palju hea sisu väljatöötamine aega ja tööd nõuab ning kui palju see võib ettevõttele kasu genereerida. Sisu strateegia on vajalik eelkõige seetõttu, et see aitab [...]

ADM-i strateeg Hendrek Kraavi räägib Best-Internetil veebikeskkonna sisu strateegia loomisest.

Kodulehe kvaliteetsel sisul on ettevõtte jaoks suur väärtus.  Sisu on tihti oluliselt rohkem väärt, kui veebi tehniline rakendus – mõelge, kui palju hea sisu väljatöötamine aega ja tööd nõuab ning kui palju see võib ettevõttele kasu genereerida. Sisu strateegia on vajalik eelkõige seetõttu, et see aitab sisu väärtust oluliselt tõsta.

Mõisted:

• Sisu: kõik see, mis kasutajale veebilehel kättesaadav on.
• Strateegia: terviklik teostatav kava mingi eesmärgi saavutamiseks.
• Sisu strateegia: eesmärkidest lähtuv kava veebi sisu loomiseks.

Tavalised probleemid veebi sisu loomisel:

• Puudub seos ärieesmärkide ja veebikasutajate vajaduste vahel. Kuidas ärieesmärkidest tulenevalt peaks looma sellist sisu, mis vastaks kasutajate vajadustele?
• Ebaselged rollid ja vastutused. Tihti on nii, et määratakse “üldine vastutaja” veebi eest, kuid mingi konkreetse teksti eest ei ole vastutajat.
• Puuduvad sisustandardid ja mõõdikud sisu kvaliteedi hindamiseks.
• Puudub terviklik sisuloomisprotsess.

Kui küsida, et milline copywriter suudab kirjutada veebicopy-t, siis võib vastata ka nii, et  hästi lahtikirjutatud sisustrateegia aitaks oluliselt iga copywriterit, ka neid, kellel veebitekstide kirjutamise kogemust ei ole. Kui on ette antud mõistlikult kirjeldatud sisustandardid, siis on teksti loojal  – või loojatel – palju lihtsam oma tööd teha.

Sisu strateegia kirjeldab:

• millist sisu on vaja ja milleks;
• kuidas sisu organiseerida (IA);
• kuidas kasutajad sisu leiavad;
• kuidas jõuame hetkeseisust avaldamiseni;
• kuidas sisu hallatakse ja juhitakse (sh mõõdikud).

Info kogumine

Selles etapis pannakse paika see, millist sisu on võimalik ja mõistlik luua. See sisu, mida on mõistlik ja mida saab luua, on tegelikult kasutajate tahtmise, äri eesmärkide ja reaalsete ressursside kokkupuutepunkt. Tihti on ressurssid väga oluline osa – saab luua sellist sisu, mille loomiseks on aega ja raha. Üle omaenese varju hüpata ei saa.

Otsustage:

• Mida äri tahab saavutada
• Mida kasutajad tahavad?
• Mida saab teha olemasolevate ressurssidega??
• Kuidas saab mõõta tulemusi?

Kust saada lähteinfot, milline võiks keskkonna sisu olla:

• intervjuud äripoolega (ärieesmärgid);
• intervjuud “inimestega põllult”, kes otse kliendiga kokku puutuvad;
• intervjuud kasutajatega. Väga hea infoallikas, kuid tihti jäetakse see ära. Võib muidugi küsida ekspertidelt, mida nemad arvavad, et mida sinu kasutajad arvavad, aga palju autentsemat teavet saab kasutaja enda käest.
• sisuinventuur.

Sisuinventuur võib olla nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne. Kvantitatiivne sisuinventuur kaardistab sisu ja selle allikad.

Kvantitatiivne sisu-uuring  on suhteliselt lihtne:

• Võta excel, märgi ära kogu oma sisu pealkirjad, urlid, tüübid, kirjelda, kuidas antud sisu tekib ja kus ta asub.
• organiseeri olemasolev sisu struktuuri järgi
• loo vajadusel ka nummerdussüsteem (ID-d): asukoha järgi

Kvalitatiivne uuring on keerulisem, sest kogu sisu tuleb põhjalikult läbi töötada ja hinnata:

• millest sisu räägib (märkmed)
• on see õige, vastab see tõele (skoor või kommentaar)
• on see kasulik ärile või kasutajale (skoor)
• kas seda loetakse (külastatavus)
• on see kasutajasõbralik (sinu enda või usability eksperdi hinnang)

Sisuinventuur näitab, kui palju vajalikku sisu kokku on – annab ka ettekujutuse projekti mahust. Inventuur võimaldab ka näidata, millised on äripoole ootused, kasutajate ootused, milline on olemasolev sisu ja millist sisu on puudu. Mida on vaja teha.

Planeerimise käigus tuleb kirjeldada:

• milliseid tulemeid “tootma” hakatakse, millist uut sisu on vaja luua;
• projekti täpne skoop: mida me täpselt tegema hakkame;
• projekti maht ja ajakava;
• ressurssikaart, tiim. Oluline on rollid selgeks teha ja ära planeerida vajalike inimeste aeg.

Nüüd on olemas projektiplaan ja algab töö kõige raskem osa: analüüs.

Analüüs tegeleb järgmiste teemadega ja kaardistab lahendused:

• sõnumite hierarhia (põhisõnum, alamsõnumid, lisainfo, detailid);
• infoarhidektuur;
• eesmärkide “tõlkimine” sisuks;
• sisujuhised (alajaotus, konkreetne sisuleht);
• mõõdikud: kuidas saab veebimõõdikud ja ärimõõdikud kokku?
• sisu testimine: usk on hea asi, aga testida on parem.
• sisumarketingi põhimõtted: kirjutasin kifti teksti, kuidas sellele võimalikult palju lugejaid saada?
• protsesside loomine (sisuloome, hindamine ja haldamine). Sageli mõjutab sisuloomine paljusid äriüksusi. Kui sellega pole varem kokku puututud, võtab protsesside loomine ja juurutamine kõvasti aega.

Sisustrateegia loomise samme ja meetodeid saab rakendada selles mahus, mis on iga konkreetse ettevõtte suuruse ja vajaduste juures mõistlik.

Olulised on kirjutada kõigile sisu loojatele sisujuhised. Sisujuhised on töövahend ja lähtepunkt kõigile sisu kirjutajatele.

Sisujuhised:

• üldised (toon, copy põhimõtted);
• suurematele sisuüksustele/sihtrühmadele vajadusel eraldi sisujuhised (äriklient, eraklient, emad, lapsed jne).

Konkreetse sisulehe jaoks (kõige raskem osa sisujuhise kirjutamise tööst, aga kõige vajalikum):

• sihtrühm;
• eesmärk;
• primaarne sisu (kirjeledus);
• sekundaarne sisu (kirjeldus).

Edasi läheb töö lihtsamaks. Saab hakata looma sisu ja hinnata seda vastavalt sisujuhistele, siis saab seda testida ja live testida. Järgmiseks sammuks on pidev monitoorimine, veebianalüütika, tagasiside kogumine ja analüüs ning miks mitte ka “mujal” toimuva jälgimine.

: Jaga teistega