VideoFilm (Head Hetked OÜ) - Hea koolitusvideo: 7 nõuannet, et vaataja õpiks ja vaataks lõpuni

Seitse nõuannet, kuidas teha koolitusvideo, mida vaadatakse lõpuni ja millest õpitakse: õpieesmärk, kontakt vaatajaga, heli, lühikesed osad ja küsimused.

Postitus Hea koolitusvideo: 7 nõuannet, et vaataja õpiks ja vaataks lõpuni ilmus esimesena saidil VideoFilm.

Lühidalt: hea koolitusvideo algab õpieesmärgist, mitte kaamerast. Vaataja peab teadma, mida ta pärast oskab, kuulma selget heli ja saama korraga ühe teema. Allpool on seitse nõuannet, mis sobivad nii esimese koolitusvideo kui ka terve e-kursuse jaoks.

1. Alusta sellest, mida vaataja peab pärast oskama

Enne stsenaariumi kirjuta üles üks lause: „Pärast videot oskab töötaja …“. See on andragoogi esimene küsimus, sest täiskasvanu tahab teada, milleks talle seda vaja on. Kui lauset ei õnnestu kirjutada, ei ole video teema veel selge. Kui lauseid tuleb mitu, on see märk, et videoid peaks olema mitu.

2. Loo kontakt: inimene kaameras ja vaataja keel

Klassiruumis näeb õppija koolitajat. Videos tekitab sama kontakti inimene, kes räägib otse kaamerasse. Iga video ei vaja rääkivat inimest kogu aeg, aga iga osa sissejuhatus võiks olla tema öeldud.

• Räägi vaataja keeles. Kui terminit on vaja, selgita see esimesel korral lahti.
• Riietus sobib rolliga. Suuhügieenist rääkiv hambaarst on usutavam tööriietes kui ülikonnas.
• Vaata kaamerasse nagu inimesesse. Mitte nagu saalitäiele publikule.

3. Kirjuta tekst rääkimiseks ja loe see valjult läbi

Kirjutatud ja räägitud keel on erinevad. Lause, mis paberil tundub selge, võib valjult öelduna olla liiga pikk. Seepärast loe stsenaariumi kirjutamise ajal valjult ette ja lühenda lauseid, mis jäävad toppama.

Otsusta ka, kas esineja räägib vabalt märksõnade järgi või loeb teksti. Mõlemad töötavad, kui on harjutatud. Hääl peab olema erk: võimalusel salvesta päeva esimeses pooles, kui energiat on rohkem.

4. Heli on sama tähtis kui pilt

Vaataja andestab veidi tumedama pildi, aga mitte heli, millest ta aru ei saa. Kasuta eraldi mikrofoni, vali vaikne ruum, sulge aknad ja uksed ning lülita võimalusel võtte ajaks välja ventilatsioon või kliimaseade.

Kui videot vaadatakse avatud kontoris või tootmises, lisa subtiitrid: siis jõuab sisu kohale ka ilma helita. Vaata ka: subtiitrid või pealelugemine.

5. Üks video, üks teema

Video ees on tähelepanu lühem kui klassiruumis, sest järgmine kiri või kõne on ühe klõpsu kaugusel. Jaga suur teema lühikesteks osadeks, millest igaüks vastab ühele küsimusele. Tavaliselt on üks osa 2–6 minutit. Täpsemalt kirjutasime sellest postituses mikroõpe ja lühikesed koolitusvideod.

6. Too vaheldust, aga süsteemiga

Pilt peab muutuma: rääkiv inimene, lähivaade tegevusest, slaid võtmesõnumiga, joonis või ekraanisalvestus. Lihtne viis vaheldust tuua on vahetada lõikude vahel plaani: lähivaade, keskplaan, üldplaan. Samas mõjub liiga palju võtteid kaootiliselt. Hea rusikareegel on selline:

• 2–3 pilditüüpi ühes videos (ka slaid ja foto on pilditüübid);
• 1–2 üleminekut ühelt kaadrilt teisele;
• üks kirjastiil (kõige rohkem kaks) ja värvid, mida on ekraanilt hea lugeda.

7. Lase vaatajal midagi teha

Vaatamine üksi ei tähenda veel õppimist. Lõpeta video lühikese kokkuvõttega, kaks-kolm lauset sellest, mida meeles pidada, ja lisa e-õppe keskkonda üks kuni kolm küsimust. Nii näevad nii õppija kui ka koolitusjuht, kas sisu jõudis kohale. Kuidas video Moodle’isse või muusse keskkonda viia, loe postitusest koolitusvideo e-õppe keskkonda.

Alusta väikselt

Koolitusvideo ettevalmistus võtab rohkem aega kui klassikoolituse plaanimine. Esimese video jaoks piisab ühest selgest eesmärgist, heast helist ja lühikesest stsenaariumist. Keerukamad lahendused, nagu graafika, animatsioon või mitu keelt, tulevad siis, kui põhi töötab.

Vaata ka: koolitusvideod ja e-kursused ning kuidas valmistuda videovõtteks oma ettevõttes.

Postitus Hea koolitusvideo: 7 nõuannet, et vaataja õpiks ja vaataks lõpuni ilmus esimesena saidil VideoFilm.