BalticMediaNews - Margus Sameli: Miski pole muutunud?

Artikli autor on Eesti Meediaagentuuride Liidu juhatuse liige, Aegis Media Grupi Baltikumi tegevjuht Margus Sameli. 2013. aasta meediaagentuuride konkursid, mida sel korral oli erakordselt palju, on lõppenud. Nüüdseks on allkirjastatud ka meedialepingud, mis ideaalis peaksid peegeldama konkursside käigus väljalubatut. Keegi … Jätka lugemist →

Artikli autor on Eesti Meediaagentuuride Liidu juhatuse liige, Aegis Media Grupi Baltikumi tegevjuht Margus Sameli.

2013. aasta meediaagentuuride konkursid, mida sel korral oli erakordselt palju, on lõppenud. Nüüdseks on allkirjastatud ka meedialepingud, mis ideaalis peaksid peegeldama konkursside käigus väljalubatut. Keegi kaotas, keegi võitis, aga miks – seda saab vaid oletada. Vaadates briife ja tutvudes konkursside tagasisidega jääb mulje, et miski pole muutunud. Samas väidan, et kuigi midagi pole muutunud, on kõik muutunud. Sellele alljärgnevalt keskendungi. Juba Sokrates olla öelnud midagi sellist, et muutuse saladus on energia fokuseerimine mitte võitluseks vanaga, vaid ehitamaks uut.

Aastaid on meediakommunikatsiooni asetatud vaid meediakanalite konteksti, mis lisaks ajakirjanduslikule sisule edastasid nii kommerts- kui muid sõnumeid. Muutunud maailmas eksisteerivad paralleelselt meediakanalitega (ja sageli ka viimastega seotuna) sisuliste ja tehnoloogiliste lahenduste tootjad, võimaldades ja võimendades nii ühilduvust, eriti aga tarbija kaasatust (engagement).

Kõik see omakorda paigutub mõnda infrastruktuuri ökosüsteemi. Eelkõige võib nimetada viit suurt vaala: Google, Facebook, Microsoft, Apple ja Amazon. Eesti mõistes klassifitseerub viimaseks kindlasti Elion, kattes umbes poole Eesti peredest.

Miks see kõik on oluline? Seepärast, et ajaloos kipuvad asjad korduma. Peavoolu kanalitele sekundeerivad nišikanalid langetavad esimeste reitinguid, kuid üldjuhul enamustes riikides säilivad meediagruppide üldpositsioonid. Nüüd killustavad eelnevat veelgi veebikanalid ning rakendused.

Kuigi andmeid on erinevaid, toon ühe näite: USAs läheneb mobiilirakendustele kulutatud aeg televaatamise ajale ja on poole suurem kui veebi sirvides veedetud aeg. Eestis meil veel kõigi turuosaliste poolt tunnustatud uuringut pole – selle tekitamisega tegeleb hetkel Meediaagentuuride Liit (EMAL), aga ei ole alust väita, et Eesti arengud oleks teistsugused. Ehk kuna kõik on omavahel seotud, teineteisest sõltuv (interconnected, interdependent) ja avalik, siis tänased meediakommunikatsiooniagentuurid ei planeeri mitte ainult reklaame meediakanalites, vaid näevad oma partneritena nii meediakanaleid, infrastruktuuripartnereid kui ka sisutootjaid. Ja vastupidi, meediakanalid pole ainsad sisu vahendajad ja -tootjad. Ning täpselt sama süsteem toimib ka muutunud sisu tootjate vaatevinklist.

Lisaks sellele, et varasemale meedia(kanali)partnerlusele on lisandunud sisu-, tehnoloogia-  ja infrastruktuuripartnerlus, on veel üks oluline muutus, mis on kohe nähtav, kui vaatate, mida õigupoolest lapsed tahvelarvutis teevad. Näiteks YouTube’i sisust ainult umbes 10% tarbitakse nö kohalikult. Olukorras, kus Google’i andmetel ligikaudu 90% meedia interaktsioonidest leiab aset ekraanidel, mille lahutamatu osa on näiteks mängud ning rakendused, ei ole olemas enam ainult kodumaist meediaruumi – kõik on globaalne ja konvergeerunud.

Nii mõnigi eestlane võpatab, kui räägitakse Baltikumist. Mina saan ainult soovitada, et arendage seda niipalju kui võimalik, kuna seegi piirkond on liiga väike ja tänu eelnimetatud arengutele on pannud ja paneb veelgi nii mõnigi rahvusvaheline ettevõte oma esinduse siinkandis kinni. Baltikumi puhul pole ka kindel, mis regiooni alla ta liigitatakse, see võib olla CEE, EMEA, FSS või veel midagi muud. Kuna esmakordselt meediaajaloos on tekkinud globaalsed meediapartnerid, siis muudab see meediakommunikatsiooniagentuuride rolli – ühelt poolt tänu konsolideeritud sisu- ja tehnoloogialoomele või hanketehingutele, andes rahvusvahelistele agentuuridele teatava eelise näiteks eelnimetatud viie suure kaasabil. Teisalt – kuigi ettevõtteid konsolideeritakse, on brändid seal, kus tarbija elab, ja see muudab oluliselt kohalike partnerite rolli.

Loodetavasti ei jäänud eelnevast mulje, et kohalikud meediakommunikatsiooniagentuurid peaksid uksed sulgema ja rahvusvaheliste kettidega seotult palkama vaid administraatoreid ja andmeedastajaid. Tegelik seis on hoopis vastupidine. Inimese otsustusprotsessi teekond on täielikult muutunud. Tänu konvergentsile toimub engagement „asjale“ lähemal, kui nii võib öelda. Lähemal nii reaalses maailmas, näiteks kodus, tänaval, restoranis kui ka virtuaalses ilmas. Ja nii nagu omavahel ühilduvad seadmed, on ühendatud ka inimesed, seltskonnad, huvigrupid, mille tulemusena tekivad sihtgrupid, kes võivad asetseda väljaspool meie „kontrollitavat“ meediaruumi, ometi avaldades mõju brändi kuvandile, otsustusprotsessile, interaktsioonile, ostule jne. Ehk siis seoses eelnevaga ei muuda konvergents mitte ainult meediakeskkonda, vaid ka paljude ettevõtete ärilist toimimist, kuna tänu tehnoloogilistele lahendustele leiavad tegevused aset millal iganes ja kus iganes.

Ma ei tea, mitmed nendest paljudest konkurssidest, mis eelmise aasta lõpul ja selle aasta algul toimusid, võideti tehes veelgi paremini ja odavamalt „meediaplaani“ ja kui palju võideti tänu võimekusele opereerida muutunud maailmas? Kas audiitorite ja procurement’i järjest suurenev roll süvendab meedia „kaubastumist“?

Julgen väita, et tänu muutunud meediakeskkonnale meedia väärtus vaid kasvab. See kõik muudab meie tegutsemist ja rolle, isegi kui me seda ei taha. Meediakommunikatsiooniagentuuril peab olema terviklik lähenemine nii tänaseks kui ka homseks ja mitte ainult meediale vaid ka ärile ja kõigele, mis on nende vahel või ümber.

Nähes tervikut, peab agentuur olema võimeline tagama spetsialistide võimekuse selles väga keerukas tehnilises ja läbipõimunud maailmas toimetamiseks. Lisaks saavad integreeritud andmed täiesti teise väärtuse, asetades meediakommunikatsiooniagentuurid, kes vastavaid uuringuid kas ise läbi viivad või läbi EMALi soetavad, uude valgusesse. Seega -  kuigi tundub, et miski pole muutunud on kõik muutunud.