Reklaam.ee
otsi ava laiendatud otsing
Prindi

Blogi

 Lisa oma blogi
 
 ... 5445  5446  5447  5448  5449  5450  5451  5452  5453  5454  5455  5456  5457  5458  5459  5460  5461  5462  5463  5464
 
06.12.2010, AamenStuudio
Facebooki asutaja Mark Zuckerberg avalikustas eile õhtul, USA menukas telesaates "60 minutit" uue Facebooki kasutajaprofiili kujunduse. Rõhku on pandud nn isikliku loo jutustamisele, mis tähendab, et nüüd on veelgi lihtsam teada saada millega su sõbrad tegelevad. Profiili sissejuhatus Kasutaja Facebooki profiil algab sissejuhatusega. Seal on kirjas inimese kohta kõige olulisem:  töökohad, hariduskäik, perekonnaseis, sünnipäev, kodulinn ja veel kõikvõimalikku infot, mida on profiili omanik otsustanud oma sõpradega jagada. Kohe selle all asub väike kokkuvõte pildialbumist ning need kaks uuendust peaksid ka vanadel tuttavatatel suhtlemist veidi hõlbustama. Ei tea kuidas sellega tegelikult ka on, aga siiski näeb uuendus kena välja ja on tõesti üpris informatiivne.   Selgem ülevaade Lisaks on nüüd kõigile paremini näha ka sinu huvid ja tegemised. Näiteks meeldiva muusika ja muu meelelahutuse juures on toodud välja lisaks nimekirjale ka visuaalne pool. Tegemiste juures saab lisada tööalaseid ja vabaaja projekte, gruppe, koolitusi ja palju muud. Seejuures saab märkida sõbrad ja tuttavad, kes olid tegemistes osalised ning nendega mugavalt enda kogemusi jagada.   Kokkuvõttes võin öelda, et esialgu pärast veidi uues profiilis ringi sirvimist, tundub uus ülesehitus väga mugav ja intuitiivne. Automaatselt uus profiil kõigini ei jõua, aga huvilistel on võimalus seda juba praegu proovida siin: www.facebook.com/about/profile Kuidas uus profiilikujundus meeldib?
02.12.2010, AamenStuudio
Nüüd, kus meil hakkab aasta 2010 läbi saama, on huvitav teada, millised olid selle aasta põhilised trendid sotsiaalmeedia valdkonnas. Nimelt andis SmartBrief, Inc . välja suurepärase aruande The State of Social Media for Business 2010 . Olgu veel öeldud, et küsitluses osales 6500 ettevõtte juhti. Tahangi seekord teiega jagada minu jaoks huvitavamaid ja/või üllatavamaid tulemusi. Siin need on: Ainult 14,2% ettevõtetest pidas enda sotsiaalmeedia strateegiat väga efektiivseks; Põhiliselt kasutatakse Facebooki, Twitterit, Linkedlni, YouTube-i ja blogisid; Peamine põhjus, miks sotsiaalmeediat täna kasutatakse, on brändi loomine; 60% vastanutest ütleb, et nende ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediat; Vaid 15% ettevõtetest, mis sotsiaalmeediat kasutab, mõõdab ka selle efektiivsust. (Milleks siis kõik see vaev?); Ainult 50% vastanutest kasutab sotsiaalmeediat enda klientide vajaduste välja selgitamiseks ja nendele reageerimiseks; Ainult 28,5% küsitletud ettevõttel on praegu olemas kindel sotsiaalmeedia kasutamise plaan; Just need viimased kaks punkti panevad mind kõige rohkem imestama. Tuleb välja, et asi on pisut nutune. Klientide vajaduste väljaselgitamine peaks olema ettevõtte jaoks primaarne. Ja kas tõesti ainult 28,5% ettevõtetest on olemas kindel plaan, kuidas sotsiaalmeediat kasutada? Mis siis muud, kui aastal 2011 teeme paremini.
30.11.2010, AamenStuudio
Facebooki fännilehtede ja järjest arukamaks muutuvate otsingumootorite tõttu liigub üha enam inimesi otse teda huvitavale veebilehele (näiteks tooteleht, kontakt, blog vms) ja ettevõtte avalehele satutakse seepärast harvem. See sunnib veebilehe ülesehitust väga hoolikat läbi mõtlema, et esmamulje ettevõttest jääks ühtviisi hea kõigil sisenemislehtedel ja väheneks bounce rate ehk põrkemäär. Üpris tihti aetakse segamini põrkemäär ja exit rate  ehk väljumismäär, kuigi neil on erinevad tähendused ja eesmärgid. Põrkemäär näitab mitu protsenti kasutajatest külastasid ühtainsat lehekülge ja lahkusid pärast seda järgmisele suvalisele veebilehele. Näiteks kui veebilehte külastatakse 100 korda päevas ja põrkemäär on 30%, siis 70 külalist uurivad veebilehte põhjalikumalt ja 30% võtavad kohe ette järgmise ettevõtte kodulehe. Veebilehe väljumismäär seevastu näitab mitu protsenti külastajatest lahkub veebilehelt mõne lehe kaudu. Sellele võis eelneda kogu veebikeskkonna põhjalik läbitöötamine ja näiteks kontaktilehe kõrge väljumismäär ei ole nüüd kindlasti halb näitaja. Heaks põrkemääraks loetakse umbes 30% ja juba liialt kehvaks võib pidada 60%. Muidugi need numbrid on vaieldavad ja tavaliselt heaks peetav 30% põrkemäär võib tähendada ka seda, et veebileht pole hästi leitav ning seda külastavad ainult inimesed, kes otsisidki ainult seda konkreetset lehte. Kuidas vähendada põrkemäära? Alustuseks peaks üle vaatama veebilehe avalehe, et sealne sisu vastaks sellele, mida külastaja ootab. Ettevõtte kohta otsib klient reeglina infot tootevaliku, asukoha, kontaktandmete jne kohta ning vähemalt viide sellele peab esilehel ka olema. Reklaambännerile klikkides ootab klient aga infot konkreetse pakkumise kohta ja kui ta seda ei saa, siis lahkub ta sama kiirelt, kui tuli. Oluline on läbimõeldud landing page ehk sisenemisleht ja eelkõige sealne sisu. Tegus külastajate peletaja on ka pikk laadimisaeg. Internetiühenduste kiirused on küll jõudsalt kasvanud, aga sellevõrra on ka kasutajate kannatus lühem. Kui leht või selle osa avaneb ca 10 sekundit, siis jäävad tegelikku sisu vähesed ootama. Nii on suhteliselt mõistlik loobuda Flash ja muudest palju ressurssi nõudvatest elementidest ja rõhuda rohkem kenale disainile ning asjalikule sisule. Reklaami tehes tasub bännerile paigutada võimalikult palju infot, võimalikult konkreetselt väljendudes. Nii teab asjast mitte huvitatu oma aega kokku hoida ja võimalik klient saab pakkumisest kohe kiirelt aimu ning kokkuvõttes põrkemäär väheneb. See on kusjuures eriti oluline klikipõhiselt maksustavate reklaamide juures, kus kõrge põrkemäär võib üsna kena kopika maksma minna. Lõpetuseks, lihtsaim variant põrkemäära vähendamiseks on mõistlik mujale viivad lingid panna avanema uues aknas või tabil. Selge, et kasvõi blogi kirjutades on tarvis mõnikord viidata, aga see ei tähenda, et lugeja peaks seepärast lahkuma.
 
 ... 5445  5446  5447  5448  5449  5450  5451  5452  5453  5454  5455  5456  5457  5458  5459  5460  5461  5462  5463  5464